Aedlinn

Aedlinn

Aedlinn

Millest selline nimi?

Termin “aedlinn” tekitab inimestes vastakaid emotsioone. Ühest küljest seostub see rohelusse uppunud väikelinnaga, kus vanaema lahtise akna all sireliheki varjus pannkooke küpsetab. Teisalt aga Nõukogude ajal Tallinna ümbrusesse rajatud aianduskoperatiividega. Seetõttu on siinkohal vajalik selle mõiste tegeliku tausta veidi enam lahti seletada.

Aedlinna nimetuse võttis esmakordselt kasutusele Inglismaa linnaplaneerimise pioneer Ebenezer Howard 1898. aastal. Terve 19. sajandi jooksul olid Inglismaa linnad plahvatuslikult kasvanud ja tolleaegsete linnaelanike elutingimused neis küllaltki halvad. Elati pead-jalad koos väikestes ruumides ja linnaõhku saastas kütmiseks kasutatava kivisöe suits. Howard soovis ühendada maaelu kvaliteedi linnaelu mugavustega ja sedasi sündiski aedlinna mudel. Suurte aedade ja lopsaka rohelusega madaltihe asula, mis on kiire ühistranspordi abil ühendatud keskuse- ja teiste aedlinnadega. (Täpsemalt saad aedlinnade ajaloo kohta lugeda siit.)

Ebenezer Howardi aedlinna mudel

Aedlinnad Eestis

Tsaari-Venemaale, mille osaks oli ka Eesti, jõudsid Howardi ideed 20. sajandi teise kümnendi algul. Neid põhimõtteid rakendades asuti juba tsaari ajal rajama Nõmme ja Pääsküla aedlinnasid, milledest tänaseks on saanud ühed eksklusiivsemad Tallinna elupiirkonnad. Kahekümnenda sajandi esimesse poolde jäi ka paljude Eesti väikelinnade kiire areng – Türi, Elva, Kilingi-Nõmme jt. Ka need rajati just aedlinnadena.

Nõukogude perioodil hakati aedlinnadeks kutsuma aianduskoperatiive ja mõiste tähendus devalveerus koos sellega. Aianduskoperatiivides jagati inimestele harimiseks pisikesed, mõnesaja ruutmeetri suurused maalapid. Neile oli lubatud püstitada ka väikesed aiamajakesed, millede suurus oli rangelt reglementeeritud. Oma maalapiga kaasnes tihti ka kohustus seal kasvatatud juurvilju turgudel müümas käia. Tuntuimad on näiteks Mähe ja Muuga, kuid ka Sausti aedlinn Kiili vallas.

Kiili aedlinn

Kiili alev on asulana veel küllaltki noor, kandes kuni 1977. aastani hoopis Veneküla nime. Nõukogude ajal asus siin Rahva Võidu kolhoosi keskus. Viimase kahekümne aasta jooksul on Kiilisse ehitatud mitmeid uusi eluhooneid ja rajatud suur Gümnaasium. Samas ei ole siin olnud näiteks Peetri, Laagri või Viimsiga võrreldavat buumi. Seetõttu on Kiilil unikaalne võimalus kujuneda tõeliselt hea aedlinliku elukeskkonnaga asulaks, kus on palju rohelust ja avarust ning ka hea ühendus Tallinna linnaga. Samas saab vältida mujal viimaste kümnendite jooksul tehtud vigu, eelkõige liigset keskendumist autodele ja vähest tähelepanu kvaliteetsele linnaruumile.

Martin Varvas, Pineredi partner ja ehituskunstnik